Ukutya i-tomato puree kunokuba luncedo ekuphuculeni ukuzala kwamadoda, uphando olutsha lucebise.
I-Lycopene yesondlo, efumaneka kwiitumato, ifunyenwe inceda ekuphuculeni umgangatho wesidoda, inegalelo ekuphuculeni imo yaso, ubungakanani kunye namandla okudada.
Isidoda esisemgangathweni ongcono
Iqela labaphandi kwiYunivesithi yaseSheffield liqeshe amadoda angama-60 asempilweni, aneminyaka ephakathi kwe-19 ne-30 ubudala, ukuba athathe inxaxheba kuvavanyo lweeveki ezili-12.
Isiqingatha samavolontiya sathatha isongezelelo se-14mg seLactoLycopene (esilingana neepuni ezimbini zepuree yetumato exineneyo) ngosuku, ngelixa esinye isiqingatha sanikwa iipilisi ze-placebo.
Isidoda samavolontiya savavanywa ekuqaleni kovavanyo, kwiiveki ezintandathu nasekupheleni kophando ukuze kujongwe iziphumo.
Nangona bekungekho mahluko kubungakanani besidoda, umlinganiselo wesidoda esimile okwempilo kunye nokuhambahamba wawuphezulu phantse ngama-40 ekhulwini kwabo bathatha i-lycopene.
Iziphumo ezikhuthazayo
Iqela laseSheffield lithe likhethe ukusebenzisa isongezelelo kolu phando, njengoko i-lycopene ekutyeni inokuba nzima ukuba umzimba uyifunxe. Le ndlela ikwathetha ukuba banokuqiniseka ukuba indoda nganye ifumana isixa esifanayo sesondlo yonke imihla.
Ukuze bafumane idosi elinganayo ye-lycopene, amavolontiya kwakufuneka atye i-2kg yeetumato eziphekiweyo ngosuku.
Ngaphandle komgangatho ophezulu wesidoda, i-lycopene ikwanxulunyaniswa nezinye izibonelelo zempilo, kubandakanya ukunciphisa umngcipheko wesifo sentliziyo kunye neminye imihlaza.
Iziphumo zolu phando zibonisa inyathelo elihle ekuphuculeni ukuzala kwamadoda, njengoko uGqr. Liz Williams, owayekhokela olu phando, exelele i-BBC, “Olu yayiluphononongo oluncinci kwaye kufuneka siluphinde olu phando kwiimvavanyo ezinkulu, kodwa iziphumo ziyakhuthaza kakhulu.”
“Inyathelo elilandelayo kukuphinda umthambo kumadoda aneengxaki zokuzala size sibone ukuba i-lycopene ingayinyusa na umgangatho wesidoda kumadoda lawo, kwaye ingaba iyabanceda na abantu abatshatileyo ukuba bakhulelwe kwaye baphephe unyango lokuzala olungenanjongo.”
Ukunciphisa utywala kunokunceda ukuphucula amathuba akho okukhulelwa (Umfanekiso: Shutterstock)
Ukuphucula ukuzala
Ukungafumani bantwana kwamadoda kuchaphazela isiqingatha sezibini ezingakwaziyo ukukhulelwa, kodwa kukho utshintsho oluninzi kwindlela yokuphila amadoda anokuyenza ukuba aneengxaki zokuzala.
I-NHS icebisa ukunciphisa utywala, icebisa ukuba kungabi ngaphezu kweeyunithi ezili-14 ngeveki, kwaye uyeke ukutshaya. Ukutya ukutya okunempilo nokulinganiselayo kunye nokugcina ubunzima obusempilweni kubalulekile ekugcineni isidoda sikwimeko entle.
Ubuncinane iinxalenye ezintlanu zeziqhamo nemifuno kufuneka zityiwe yonke imihla, kunye neecarbohydrate, ezifana nesonka esipheleleyo kunye nepasta, kunye nenyama engenamafutha, intlanzi kunye neebhile zeproteni.
I-NHS ikwacebisa ukuba unxibe impahla yangaphantsi ekhululekileyo ngelixa uzama ukukhulelwa kwaye uzame ukugcina amanqanaba oxinzelelo ephantsi, njengoko oku kunokunciphisa ukuveliswa kwesidoda.
Ixesha leposi: Disemba-04-2025




